Kelle huvides on üürikorteri kindlustamine?

"Kui üürnikule võib tunduda, et tal polegi suurt vara, mida võimalike ohtude eest kindlustuslepinguga kaitsta, siis korteri omaniku arvates vastutab korteri heaperemeheliku kasutamise eest üürnik ja seetõttu ei pea ta vajalikuks elamispinda kindlustada," vahendas Swedbanki Eraisikute Rahaasjade Teabekeskuse juht Lee Maripuu sagedast arvamust. Tema sõnul ei ole tegelikkuses aga kumbki ootamatuste eest kaitstud.

Järgneb Swedbanki Eraisikute Rahaasjade Teabekeskuse juht Lee Maripuu kommentaar: 

Kes ja mida peaks kindlustama? Kodukindlustus koosneb kolmest suurest nö „tükist“: ehitiskindlustus, mis kaitseb korterit karbina koos selle oluliste osadega (seinad-põrandad-laed); koduse vara kindlustus, mis kaitseb vara (mööbel, tehnika jms) nii kodus kui ka väljaspool; ning vastutuskindlustus, mis kaitseb kolmandatele osapooltele tekitatud kahju hüvitamise eest.

Kindlustuse mõistes käsitletakse korteri omanikku ja üürnikku võrdväärsetena. Kahjujuhtumi korral hüvitab kindlustusandja kahju sõltumata sellest, kes kahju tekitas. Näiteks kui seinakontakti ununenud triikrauast puhkenud tulekahjus saab korteri siseviimistlus kannatada, on tegemist õnnetusega ja kui korteril on koduse vara kindlustus, siis hüvitatakse kahju sõltumata sellest, kas unustajaks oli korteri omanik või üürnik.

Tihti ongi üürikorteri puhul keeruline aru saada, kes ja millist vara peaks kindlustama, mistõttu vaatlen kindlustusliike lähemalt.

Kindlustamiseks piisab huvist. Omanik on huvitatud kinnisvara säilimisest ka pärast üürniku lahkumist. Seetõttu on tal mõistlik kindlustada korteri ehituslik pool ehk seinad-laed-põrandad siseviimistluseni välja ja õnnetusjuhtumi korral taastatakse korter endisel kujul.

Kui aga omanikul seda tüüpi kindlustust ei ole ja korter saab näiteks ootamatu torulekke või tuleõnnetuse tõttu kannatada, jääb remont omaniku kanda. Kui õnnetuse põhjustajaks on üürnik, saab omanik kahju välja nõuda temalt, sest viimane peab korteri tagastama samas seisukorras, nagu see üürile võeti.

Omaniku kindlustamata korteri võib enda huvides kindlustada ka üürnik, et vältida võimaliku õnnetuse korral korteri remondi hüvitamist omanikule.

Hinda oma vara väärtust. Korteris asuv vara, näiteks tehnika, mööbel, raamatud jms võivad olla osaliselt omaniku, osaliselt üürniku omad. Möbleeritud korteri puhul on omanikul ilmselt suurem huvi oma vara kaitsta ja kui ta on lisaks kinnisvarale kindlustanud ka seal sees oleva koduse vara, on sellega automaatselt kaitstud ka korteris paiknev üürniku vara.

Üürnikul tasub seetõttu üürilepingu sõlmimisel uurida, kas ja millises ulatuses on korteril ja omaniku varal kindlustus olemas. Kui omanikuga suhtlemine on tülikas või omanik ei soovi korterit ega vara kindlustada, võib üürnik seda ise teha. Siis saab ta õnnetusjuhtumi korral südamerahuga kindlustusseltsi minna, ilma et peaks omanikku juhtunust teavitama.

Seejuures tasub tähele panna, et varakindlustus kaitseb asju ka väljaspool kodu liikudes. Nii näiteks kuulub koduse vara kindlustuse alla ka poe eest kaduma läinud jalgratas. Kindlustussoovi korral tasub oma maist vara õiglaselt hinnata ja läbi mõelda, kui suur oleks väljaminek juhul, kui kõik asjad tuleks uuesti soetada? Suuremate kodumasinate, tehnika ja mööbli kõrval tasub arvesse võtta ka riided-jalanõud, raamatud, aksessuaarid, mis kõik kokku moodustavadki inimese koduse vara.

Kui kahju on tekitatud teistele. Õnnetuse korral võivad lisaks korteri omanikule ja üürnikule kahju saada kolmandad isikud, näiteks naabrid ja sellistel juhtudel saab nii omanik kui üürnik end kaitsta vastutuskindlustusega. Näiteks kui alumine naaber nõuab ootamatust torulekkest tekkinud kahju hüvitamist, siis vastutuskindlustuse puhul jääb omaniku kanda vaid omavastutus.

Omavastutus ehk summa, mis jääb kahju hüvitamise korral inimese enda kanda ja ulatub sõltuvalt lepingust keskmiselt kuni 200 euroni, tuleb inimestele tihti üllatusena. Seetõttu tasub omavastutuse suurusele tähelepanu pöörata juba kindlustuslepingut sõlmides.

Üürnikul tasub aga mõelda, mis saab juhul, kui õnnetuse põhjustab just tema jooksma jäänud veekraan või toiduga pliidile unustatud ja süttinud praepann? Kas naabrite remondi hüvitamiseks vajalik summa oleks olemas? Vastutuskindlustuse osa igakuisest kindlustusmaksest on keskmiselt 2 euro ringis, kuid sellega laieneb oluliselt kaitse nii korteri omanikule kui üürnikule.

Kui juhtunud on õnnetus ja kahjukindlustusleping on sõlmitud, võiks alati oma kindlustusfirmale kahjuavalduse teha. Sageli inimesed ei teagi, mis kaitse ja kui suures ulatuses neil lepingu järgi on - kas kindlustatud on vaid kinnisvara karbina või on kaitstud ka selle sees olev vara ja kolmandatele isikutele tekitatud kahju hüvitamine.

Üürnikud arvavad tihti, et nad ei saa üürikodu kindlustada, sest tegu on kellegi teise korteri ja varaga. Ei teata, et kindlustuslepingu sõlmimiseks ei pea olema kinnisvara omanik, piisab vaid kindlustushuvist ennast ja oma vara kaitsta.

Üürilepingut sõlmides tasub uurida, kas omanik on mõnda tüüpi kindlustuslepingu juba sõlminud, kellele see laieneb ja kui suur on kindlustuskaitse, sest topelt kindlustamisel pole mõtet - üks kahjujuhtum hüvitatakse ühekordselt, ükskõik, kas lepingu on sõlminud korteri omanik või üürilevõtja.